See, et kirjutamisesse väike paus tekkis, ei tähenda veel seda, et millestki kirjutada pole. On ikka, kuid see kõik võtab aega, mida sageli pole võimalik piisavates kogustes leida. Viidata on õnneks lihtsam ja üle pika aja viitaks mõnedele liikuvatele piltidele.
USA’s on Dos Equis nimelisele õllele tehtud kentsakalt lõbusaid reklaame, mis on enda lähenemisega võitnud hulgaliselt poolehoidjaid ja vaikselt isegi popkultuuri imbuma hakanud. Slate’is ilmus mõni aeg tagasi artikkel The Most Interesting Man in the World, kust võib leida hulgaliselt viiteid ka reklaamiklippidele YouTube’is.
Kui õllereklaamidest juba kirjutada, siis kuidas ma saan jätta mainimata midagi sedavõrd totralt psühhedeelselt ja absurdset nagu Põhja-Korea esimene õllereklaam. See enam kui kahe ja poole minutiline klipp (YouTube’is on reklaam üleval täies pikkuses) ütleb vist rohkem Põhja-Korea võimuladviku mõttemaailma kohta kui nii mõnigi sügavam analüüs.
Alati intellektuaalselt huvitav Robin Hanson pidas natuke rohkem kui aasta tagasi loengu teemal Catastrophe, Social Collapse and Human Extinction. Poole tunnine videoettekanne pandi veebi üles mõned kuud tagasi. Kui arvad, et teema võiks huvi pakkuda, siis tõenäoliselt väärib ettekanne vaatamist juba ainuüksi lähenemise ja loogika tõttu, mida Robin enda ettekandes kasutab.
Kui mõjuvat vähem kui nelja minutilist lühifilmi on võimalik teha minimaalse eelarvega? Tänu io9’le sattusin sellise vaimusünnitise nagu Manifest Destiny otsa, mille koos väikese kommentaariga võib leida postitusest The Creepiest Surgery Scene In The World. Minimalistlik, kuid mõjuv.
Postitused peaksid olema kohustuslik lugemine kõigile rongientusiastidele, kes leiavad, et Eestis on tegu mingi rongide vastase vandenõuga mitte kaalutletud otsusega häbematus koguses raha mitte raisata.
Glaeser’i postitused teeb tähelepanu vääriliseks üksikasjalik arutluskäik, mis rajaneb fiktiivsel kuid siiski konkreetsel projektil – 240 miiline (386 km) ühendus Dallase (1,3 milj. elanikku) ja Houston (2,2 milj. elanikku) vahel. Arutluses tuleb juttu nii ühe miili ehitamise kui hooldamise hinnast USA’s nagu ka Jaapanis ja Euroopas, veeremi ja personalikuludest, kasust reisijatele võrreldes lennukite, autode ja bussidega nagu ka positiivsetest keskkonnamõjudest. Lõpetuseks tuleb juttu regionaalse arengu ja keskkonnasõbraliku transpordi toetamisest läbi rongiliikluse.
Vaatamata kõigi nende muutujatega arvestamisele ei ole Glaeser’i tasuvusanalüüs, mis üpriski kiirrongiliini sõbralike eeldustega, suutneline vajaliku investeeringut õigustama:
In one blog post in this series, I estimated that if the rail link had the same ridership as all airlines now connecting the two cities (1.5 million), then annual costs would exceed the direct benefits to riders by $546 million. In another post, I estimated the environmental and other social benefits from 1.5 million riders to be $21.6 million, excluding the environmental costs of building the rail line.
These numbers suggest that costs will exceed benefits each year by $524 million if the rail line has 1.5 million customers, and by $401 million if the region’s rail demand has a huge rate of growth and attracts three million riders.
Järeldusi Eesti kohta: liiga väike, liiga vaene ja liiga hõredalt asustatud, et siia kunagi kiirronge ehitada seni kuni EL’i infrastruktuuriprojektide IRR peab olema vähemalt 5%.
Kiirrongide mõttetusest Eestis…kaudselt kommenteerimine on välja lülitatud
Tõenäoliselt ei ole ma ainus, kes saadab päevas kümneid ja kümneid e-kirju väga erinevatele inimestele – mõned on sõbrad, teised töökaaslased, kolmandad projekti kaasatud ja neljandad lihtsalt kirjade saajad. Sisuga on nagu ta on, kuid kuidas kiri lõpetada? Paremat? Parimat? Tervitades? Lugupidamisega? Igal sõnal on ju oma varjund ja vähemalt mina teen nendel varjunditele teadlikult ka vahet.
“If you have been writing to someone ‘Best’ this and ‘Best’ that, and you get an e-mail that is a little colder, a little hostile, and they sign ‘Sincerely,’ that does mean things aren’t so good,” Schwalbe says. ” ‘Sincerely’ is the one that says, ‘There’s a problem here.’ ”
And, one may well wonder, does “Cordially” ever mean anything other than “My hostility is only thinly veiled”?
And when, e-mail-wise, is it too early for “Love”? Does “Fondly” ever belong in business? Is “Cheers” too mock-Brit? Too alcoholic?
Minu harjumustest? Eesti keeles enamasti “Paremat” (sest, alati saab paremini minna, kuid “Parimat” ei ole sugugi nii lihtne saavutada) ja “Lugupidamisega” (enamasti tööalases kirjavahetuses, kus insenerid on üldjuhul minust 2 korda vanemad). Mõni kord ka “Tervitades” (kui kirja algusest puudub “Tere”) ja vahel harva ka “Jõudu” (eelkõige neile, kes parajasti millegi mahukaga tegelevad).
Inglise keeles läheb esimese hooga “Sincerely” ja kui kirju on vahetatud rohkem, siis kas “Regards” või “All the best” ja märksa vähem “Cheers”, sest olgem ausad, kõlab tõesti natuke napsitavalt.
Samas üritan enda kirjavahetuses lähtuda ka veendumusest, et kirjutatu tundub sageli tõsisem ja karmim kui tegelikult mõeldud ning olen selle probleemi lahendamiseks ka emoticone kasutama hakanud kuigi veel mõni aasta tagasi oleks pigem kirja saatmata jätnud kui “smiley” lõppu toppinud.
Mõistagi oleks huvitav teada, mida teised inimesed lõpetustervitusena kasutavad. Kommentaarid ootavad.
Why is liberty valuable? Because it is an end in itself, because it is what it is. To bring it as a sacrifice to something else is simply to perform an act of human sacrifice.
If these letters had not been published, I should have gone on thinking of Berlin as a very jolly diner out who wrote some delightfully well-turned essays about European thinkers and writers. He did for Belinsky and Herzen what Bowra did for Homer and David Cecil did for Lord M: that is, made them accessible to intelligent student audiences and general readers. As it is, the hyperbole of the encomia in The Book of Isaiah, combined with the malicious, snobbish, boastful, cowardly, pompous loghorrhoea of the Letters leave a far less pleasing impression.
Seoses venna pulmadega ei ole plaanis nädalavahetusel midagi uut kirjutada, kuid see ei tähenda, et midagi lugemist ei vääriks. Ikka väärib ja loodetavasti leiab iga üks endale siit midagi huvipakkuvat.
Is a high IQ a burden as much as a blessing? – lugu on eelkõige maailma kõrgeima IQ-ga naisest Marilyn vos Savant’ist, kuid ühtlasi intelligentsustestide ajaloost üldisemalt, kõrge IQ mõjust inimeste elukutselistele väljavaadetele ja intelligentsuse mõõtmise olulisusest/ebaolulisusest.
Copenhagen Ponders Cannabis Decriminalization – Kopenhaageni ühes linnaosas oli kanepi tarvitamist ja müüki aastaid vaikimisi aktsepteeritud, kuid 2003. aastal otsustati olukorrale lõpp teha Taani valitsuse poolt. Kuus aastat hiljem on Kopenhaageni linnavalitsus aga vastamisi olukorraga, kus keelatud aine müük on valgunud laiali üle terve linna ja jõukude omavaheline arvete klaarimine territooriumi hõivamise nimel on viinud vägivaldsete kokkupõrgeteni. Lihtsalt veel üks põhjus seriaali The Wire tõsisemalt võtta.
…With Functioning Kidneys for All – Virginia Postrel kirjutab neerude siirdamise kõige suuremast probleemist – doonorite puudusest ja sellest, kuidas uut neeru ootavad inimesed on sunnitud järjest keerulisemaid skeeme välja töötama, et mitte enne ära surra kui õnnestub uus neer saada. Mõistagi tuleb jutuks ka neerude müük (kahetsusväärselt ja õigustamatult mustatud variant) ja neerude müügi keelu varjus arenenud annetusahelad, mis probleemi siiski ei lahenda.
Why Is Obama’s Top Antitrust Cop Gunning for Google? – pikem lugu ajakirjas Wired sellest, kuidas Google on muutumas järjest atraktiivsemaks sihtmärgiks monopolilõhkujatele. Miks see on nii, millised olid IBM ja Microsofti hoiakud sarnases olukorras ja mida Google on neilt õppinud on kõik huvitavad küsimused, mis saavad õpetlikud vastused.
The Civil Heretic – pikem portreelugu Freeman Dysonist, kelle seisukohad globaalsete kliimamuutuste osas on juba viitamist leidnud, kuid saavad selle artikli näol valgustatud ka kellegi teise kui Dysoni enda poolt. Kütkestav lugu mehest, kes hindab mõtete ja lähenemiste mitmekesisust kõrgemalt kui “teadusliku konsensust”.
20,000 Nations Above the Sea – kui ükski riik ei ole valmis liberaalsema mõtteviisiga inimestele piisavalt vabadust andma, siis võiks nad luua oma riigi. Aga kui ükski riik ei ole valmis maad andma, siis alati jääb meri. Patri Friedman (Miltoni lapselaps!) propageerib mere hõivamist ujuvplatvormidega, et võimaldad kõigil soovijatel katsetada oma tillukese ühiskonnamudeliga. Kusjuures, asjaga vahetult seotud võtavad plaani päris tõsiselt.
400 Percent APR—Is That Good? – kiirlaenude intress tundub paljudele õigustamatult kõrge ja isegi Eestis on seda piirama asutud, kuid viimased uuringud viitavad sellele, et inimesed on teadlikud kõrgest intressist ja 90% inimestest võtaks taolise laenu isegi siis, kui laenu teenindamise kulud neile puust ja punasega selgeks tehakse. Faktiks jääb, et enamusel nendest inimestest lihtsalt pole alternatiivi.
Why we say yes to drugs – Laura Miller arvustab raamatut “The Secret History of Getting High in America” ja arutleb inimeste instinktiivse kalduvuse üle uimasteid keelustada. Järeldusi? Legaliseerimine on pigem utoopia ja parim, mida legaliseerimise pooldajad saavad loota on realistlik lähenemine, mis arvestab inimeste suutlikkusega ise otsustada, mida nad endasse topivad.
Nädalavahetuse lugemist kommenteerimine on välja lülitatud
Keerulises majandusolukorras, kus avaliku sektori kulutusi tuleb vältimatult kärpida, näivad mitmed ametnikud tajuvat, et nende töökohtade olemas olu ennast eriti ei õigusta. Selle tulemusena kipuvad enda töökoha pärast muretsevad ametnikud muutuma üliusinaks ja -pedantseks, ajama näpuga järge bürokraatlikes vormistusnõuetes sealjuures unustades, et mitte paberid vaid reaalne tegevus on kõige olulisem. Ühtlasi annavad paljud ametnikud endast parim, et ülemused tajuksid töö hulka lõpmatuna. Lisame siia veel kahjuks liigagi levinud veendumuse, et midagi pole tähtsamat valdkonnast, millega ametnik on ennast sidunud ja me jõuame olukorrani, mis kajastub elegantselt uues keelseaduse eelnõus.
Ülar Maapalult ilmus tänases Päevalehes arvamuslugu Keerdus keeleseaduse eelnõu, mis toob välja mitmed uue keeleseaduse eelnõu vastuolud ja absurdsused, mille vastu peaks olema iga täie mõistuse juures inimene, kes ei leia, et kõige algus ja lõpp on see kui vigadeta suudad ennast väljendada:
Riskides astuda vastu keeleradikaalidele tahaks öelda, et keeleseaduse muudatused, mille kohaselt võiks muu hulgas ajakirjanduses ja ka veebisaitidel esinevat keelekasutust karistada, kui see ei vasta kirjakeele normile, on minu arvates tõsiselt läbi mõtlemata. Õigusriigis on lubamatu kehtestada seadusi, mille alusel saaks harimatust karistada, kuid samas öelda, et see on pigem suunava tähendusega ja ega me seda karistamisvõimalust kogu aeg kasutada ei kavatse.
Maapalu artiklis on hulgaliselt näiteid nii Keeleinspektsiooni praegusest tegevusest kui ka keeleseaduse eelnõu potentsiaalset sõnavabadust kitsendavatest punktidest. Mõistagi on kõige üldisemad ja ebamäärased need punktid, mis rakenduvad ettevõtjatele (läbi äriühingute), sest mingit põhimõttelist selgust pole samas kui piirangute (paljuski absurdsetele) tagajärgedele ei näi autorid lihtsalt mõelnud olevat. Pärast taolist väidet on viisakas tuua mõni näide:
§ 36. Keelenõuete rikkumine audiovisuaalse teose avalikul esitamisel
(1) Eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel, telejaamade võõrkeelsete saadete või eestikeelse raadiosaate võõrkeelsete tekstilõikude edastamisel või avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste korraldamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Taolise seaduseparagrahvi kõige otsesem tagajärg on avalikult eestlasteni jõudva välisteoste oluline vähenemine. Kas mitte ei ole enamus PÖFF’ile jõudvaid filme varustatud ainult võõrkeelsete subtiitritega, sest vaatajaskond on sedavõrd väike, et tõlge lihtsalt ei õigusta ennast kui paaril seansil osaleb mõnikümmend inimest? Kui paljud nendest eksootilistest filmidest jõuaks üldse meieni kui neid peab eesti keelde tõlkima ja tõlke puudumisel saab juriidiline isik iga esituse eest 50 000 krooni trahvi? Mitte ükski, sest lihtsam ja mõistlikum on neid siia üldse mitte tuua.
CC Plaza on viimase aasta jooksul filmide kõrval asunud näitama ka ülekandeid ooperi- ja teatrilavastustest, kus eesti keelne tõlge ei ole enamasti praktiline ega võimalik. Oma vaatajaskond on kujunenud ka nendele ülekannetele, kuid kindlasti ei ole see piisavalt suur, et õigustada tõlkimist. Kas taolisi ülekandeid saaks üldse teha kui uus keeleseadus jõustub praegusel kujul? Vaevalt.
Uus keeleseadus võtab paljudelt (eelkõige madalama sissetulekuga) eestlastelt võimaluse osa saada maailma kultuurilisest mitmekesisusest ainuüksi sellepärast, et see pole eesti keelde tõlgitud samas kui ettevõtjad on vastamisi arvestavate kuludega, sest eelnõu koostajad lihtsalt ei huvitav, millised kulutused nende vaimusünnitisega kaasnevad. Ettevõtjad on aga ka tööandjad ja kui suurendada nende kulusid, siis tulude kohalt erilist kasvulootust pole. Täiendavad kulutused tähendavad väiksemat palgafondi ja ühtlasi töökohtade kadumist koos väiksema maksutuluga.
Tõsi, minu eelnevalt toodud näide ei pruugi massiliselt tööpuudust kasvatada, kuid samas oli see vaid üks paragrahv keeleseaduse eelnõust. Ettevõtjaid arvestatavalt piiravaid nõudmisi äriühingutele on eelnõus veel teisigi, mis teevad küsitavaks ka näiteks ekspordile suunatud ettevõtluse, kohalike ettevõtete rahvusvahelistumise ja kohaliku ajakirjanduse elujõulise arengu.
Esiteks ei ole seletuskirjas viidatud allikana ühelegi uuringule, millest tulenevalt “Eesti avalikkus” võõrkeelsete siltidega rahul ei ole. Keeleinspektsiooni kaebavad inimesed loodetavast ei moodusta kogu Eesti avalikku arvamust ja ka nende kaebuste puhul ei ole teada kui suur hulk inimesi asjast puudutatud on. Sarnaselt peaks siis ära keelama vägivaldsed filmid, muusika ja muud eneseväljendused, mis mõningaid inimest innustavad kaebusi kirjutama. Tallinna vanalinna välisilme on võõrkeelne, sest seal käivad põhiliselt eesti keelt mittevaldavad inimesed. Ettevõtja paneb oma kohvikule või poele ikka üldiselt sellise nime, mis kliente toob, mitte neid ei peleta. Arusaamatu on ka põhjendus, miks inimestele peab andma infot just tegevuskohanimede kohta eesti keeles: kas riik arvab, et eesti inimesed on nii rumalad, et ei saa aru, kas tegemist on kohviku, panga või poega?
Eraldi väljatoomist väärib aga postituse lõpp:
Seletuskirjast on puudu ka detailne analüüs keeleseaduse võimalikust vastuolust nõukogu määrusega 1612/68. Selle asemel on märgitud seletuskirjas ühe lausega, et “[e]elnõu ei ole vastuolus EL õigusega.
Lõpetuseks tooks aga välja eelnõu seletuskirjast selle osa, mis näib olevat üks läbivaimaid probleem kohaliku ametnikkonna seas igasuguste seadusemuudatuste ja regulatsioonide puhul – arvesse võetakse ainult otseseid kulusid, mis on enamasti tagasihoidlikud ja ignoreeritakse kaudseid kulusid, mis valdaval enamusel juhtudest on oluliselt suuremad:
Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse jätkuvaks toimimiseks on keeleõppe tagasimakseteks mõeldud kulutused (seni 6000 krooni inimese kohta) planeeritud iga-aastaselt Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eelarvesse, järelevalvet teostab Keeleinspektsioon oma eelarve võimalusi arvestades. Uue redaktsiooni rakendamisega ei kaasne lisakulutusi.
Kellele ei kaasne lisakulutusi? Kõigile neile, kes sunnitud enda tegevust eelnõu valguses ümber vaatama, tegema täiendavaid kulutusi või lausa ärimudelit kohandama? Enamus uue seadusega kaasnevatest kohustustest ei ole vajalikud. Eestlased on piisavalt targad ja haritud, et otsustada ise, milline keelekasutus neid rahuldab ajakirjanduses ja sellele vastavalt teha ka valikuid nagu ka poodide, pankade ja filmide osas, mis neile huvi pakuvad. Reguleerimist vajavad ainult need valdkonnad, kus konkurents puudub ja täna on selleks eelkõige avalik sektor.
Enamus eestlastest ei ole linnupojad, kelle jaoks tuleb kõik läbi mäluda vaid mõistlikud inimesed, kellele ei meeldi kui seadusandjad neid kui lapsi kohtlevad või nende valikuvabadust kergekäeliselt piiravad.
When Olivia and her Scoobies track Boone down, he admits he tried to leave ZFT and they infected his wife as revenge. He agrees to cooperate and give up some ZFT names if the Scoobies will track his wife down so he can give her an antidote. There’s a great scene where Olivia asks Boone why the hell ZFT does stuff like this virus, and he says, “To create a human nightmare . . . to show off to other scientists.” I love that idea, that there are crazy bio-hackers out there in the dark underground inventing weirdass viruses just to show off.
Annalee Newitz sellel kevadel seriaali Fringe ühes osas toimunut kirjeldamas.
In Massachusetts, a young woman makes genetically modified E. coli in a closet she converted into a home lab. A part-time DJ in Berkeley, Calif., works in his attic to cultivate viruses extracted from sewage. In Seattle, a grad-school dropout wants to breed algae in a personal biology lab.
These hobbyists represent a growing strain of geekdom known as biohacking, in which do-it-yourselfers tinker with the building blocks of life in the comfort of their own homes. Some of them buy DNA online, then fiddle with it in hopes of curing diseases or finding new biofuels
In Massachusetts, a young woman makes genetically modified E. coli in a closet she converted into a home lab. A part-time DJ in Berkeley, Calif., works in his attic to cultivate viruses extracted from sewage. In Seattle, a grad-school dropout wants to breed algae in a personal biology lab.
These hobbyists represent a growing strain of geekdom known as biohacking, in which do-it-yourselfers tinker with the building blocks of life in the comfort of their own homes. Some of them buy DNA online, then fiddle with it in hopes of curing diseases or finding new biofuels
Jeanne Whalen natuke rohkem kui kuuaega hiljem Wall Street Journali artiklis, mis on pigem inspireeriv kui hirmutav.
Biohäkkerid: seriaal vs. reaalsus kommenteerimine on välja lülitatud
TÄIENDATUD: Auhinnajaht on lõppenud ja edetabel näitab, et The Ensemble on võitnud (tulemusega, mis edastati 4 minutit enne võistluse lõppu!), kuid ringi liiugvad jutud, et BellKor’s Pragmatic Chaos’i esitatud tulemus on ikkagi parem. The Ensemble on enda kodulehel ennast siiski võitjaks kuulutanud. Kellele siis lõpuks miljoni dollarit läheb on alles selgumas (Netflix on endale võtnud paar nädalat kontrollimisaega), kuid tõenäoliselt keegi ei arvanud, et lõpp sedavõrd pingeliseks läheb. Mõned täheldused veel:
1. Netflixi auhinnajahist võib teha järelduse, et parim viis ootusi ületada on võimaldada vabalt konkureerimist kõigile soovijaile ja konkurentsi distsiplineerivat mõju ei ole mõtet alahinnata.
2. Auhind pole enne käes kui ta on kellelegi ametlikult üle antud ja ei tasu arvata, et suurem mahajäämus ei saa mõne päevaga likvideeritud, kui selleks on konkreetne ajend.
3. Isegi kui Netflixile läks kogu üritus maksma 2 miljonit dollarit on see ikkagi vähem kui oleks kulunud arendustöötajate värbamisele (kelle panus on kõige olulisem?), nende seadmetega varustamisele (kas “in-house” meeskond oleks kasutanud Amazoni cloud computing võimalusi?) ja palkadelt maksude maksmisele.
Tundub, et viimasel hetkel on Netflixi auhinna jahil mitmed meeskonnad enda jõud ühendanud ja saavutanud uue parima tulemuse. Siiani ainsa auhinna kandidaadi vaid mõne päeva tagune tulemus on ületatud 0,02 protsendiga. Uus meeskond kirjeldab tekkelugu järgmiselt:
And lo, as if powered by gravity, Grand Prize Team and Vandelay Industries! began to draw in more and more members. And Vandelay went on to join forces with Opera Solutions, and then Vandelay and Opera united with Grand Prize Team, and then … and then … well, things got so complex we decided just to call ourselves The Ensemble.
BellKor’s Pragmatic Chaos ei ole veel auhinnast loobunud ja suutsi vahe vähendada 0.01 protsendini. Kas tõesti läheb auhind hoopis teisele meeskonnale? Kas BellKor’s Pragmatic Chaos suudab enda tulemust veel parandada? Kõik küsimused saavad vastatud juba tundide mitte päevade pärast.
Netflix – kas tõesti uus võitja? (TÄIENDATUD) kommenteerimine on välja lülitatud
Kuna jutt läks eile juba auhindadele, siis tuleks tagasi ka Netflixi juurde. Natuke vähem kui kuuaega tagasi kirjutasin, et võitja on leitud, kuid seda täpsustusega, et konkurentidel on üks kuu aega parema tulemuse esitamiseks. Praeguse seisuga pole keegi veel parema tulemuseni jõudnud, kuid auhinna kandidaadi leidmine andis kõigile meeskondadele hoogu juurde.
Kõige märkimisväärsem on vast see, et mitmed meeskonnad asusid pärast võidukandidaadi selgumist ühinema. Sarnane lähenemine oli viinud võiduka meeskonna loomiseni ja viimases hädas hakkasid ka teised meeskonnad enda lähenemisi teiste omadega kombineerima. Netflixi edetabelist võib praeguse seisuga leida vastavalt 2. ja 3. kohalt just ühinemise läbi paremaid tulemusi saavutanud meeskonnad. Nende 9,91% parem tulemus on aga piisavalt kaugel võidukast meeskonnast, kes suutis enda tulemusele otsa pigistada täiendavad 0.02%. Igal juhul pole ükski esikümne meeskond veel auhinnast lõplikult loobunud.
Arvestades sellega, et auhinda pole veel ametlikult võidetud, pole põhjust imestada ka pikemate artiklite puudumise üle. Netflix on nagunii lubanud võitjatele ühe korraliku peo maha pidada koos meediakajastusega, seega peaks esimesed pikemad lood ilmuma järgmisele nädala, sest 30-päevane armuperiood saab läbi pühapäeval. Ainsaks erandiks pikemate kirjutiste kohalt on MediaUnblog, mis on auhinna eesmärki üpris kriitiliselt suhtunud ja selle kriitika ka kenasti viies eraldi postituses lahti kirjutanud.
Võiduka meeskonna telgitagustest annab hea ettekujutuse IEEE Spectrumis ilmunud Million Dollar Programming Prize, kuid kellel huvi (ja kannatust koos teadmistega) võib pilgu peale heita ka ühele akadeemilisemale artiklile, mis Netflixi auhinnajahi jooksul on kirjutatud – Collaborative Filtering with Temporal Dynamics (PDF):
The paradigm we offer is creating a model tracking the time changing behavior throughout the life span of the data. This allows us to exploit the relevant components of all data instances, while discarding only what is modeled as being irrele- vant. Accordingly, we revamp two leading collaborative filtering recommendation approaches. Evaluation is made on a large movie rating dataset by Netflix. Results are encouraging and better than those previously reported on this dataset.
Netflixi auhinna ametlik võitja selgub tõenäoliselt meie aja järgi esmaspäeva (26.07) varahommikul. Kindlasti on siis põhjust kirjutada auhinnast veel kord koos meediakajastusega.
Lõpp oli põnevam kui esialgu arvata oskasin.
Netflixi auhind – viimased päevad kommenteerimine on välja lülitatud
Neid, kes arvavad, et sotsialiseeritud meditsiinisüsteem võimaldab neile soovitud ravi isegi vanemas eas, ootab ees ebameeldiv üllatus. Rootsi meditsiinisüsteemi tõstetakse esile kui ühte eeskujulikumat, kuid sotsialiseeritusega kaasnevatest piirangutest ravi osutamisel pole ka seal pääsu. Vahendab The Local:
An 83-year-old woman from Östergötland in southern Sweden was forced to pay for back surgery out of her own pocket after doctors at her local public hospital told her she was too old for the treatment.
. . .
“I would have been confined to a wheel chair if we hadn’t called a private hospital. I immediately got an appointment and the doctor didn’t say anything about me being too old,” Skogh told the Expressen newspaper.
Skogh ended up paying 130,000 kronor ($17,500) for the surgery needed to relieve the pain caused by the spinal stenosis.
Less than a month after the surgery, she is living pain-free and says the price she paid for private treatment was worth regaining her quality of life.
“There are thousands of people in my situation. With a meager pension, they don’t have the ability to do what I did. It’s important that they receive assistance in preserving their right to a dignified life,” she told Expressen.
An 83-year-old woman from Östergötland in southern Sweden was forced to pay for back surgery out of her own pocket after doctors at her local public hospital told her she was too old for the treatment.
. . .
“I would have been confined to a wheel chair if we hadn’t called a private hospital. I immediately got an appointment and the doctor didn’t say anything about me being too old,” Skogh told the Expressen newspaper.
Skogh ended up paying 130,000 kronor ($17,500) for the surgery needed to relieve the pain caused by the spinal stenosis.
Less than a month after the surgery, she is living pain-free and says the price she paid for private treatment was worth regaining her quality of life.
“There are thousands of people in my situation. With a meager pension, they don’t have the ability to do what I did. It’s important that they receive assistance in preserving their right to a dignified life,” she told Expressen.
Saad seda, mille eest maksad…väljaarvatud, kui maksad makse ja tahad nende maksude eest ka hiljem midagi saada. Ainus probleem on selles, et kui raha läinud, siis pole hiljem enam erilist põhjust midagi loota. Eks kogu juhtumist tegi ainuvõimaliku järelduse ka Rootsi vanaproua:
The whole episode has left Skogh questioning the value she received from all the money she’s paid in taxes over the years.
“I can understand that the county feels it is expensive to ‘fix’ us elderly, there more and more of us, but in general, I am healthy,” she told Östgöta Correspondenten.
“We end up paying for healthcare for younger people, but we don’t get anything ourselves.”
Sotsialiseeritud meditsiinisüsteem, mis on sunnitud kasutama suhtelise efektiivsuse uuringuid meditsiiniliste protseduuride otstarbekuse määramisel, soosib alati nooremaid ja tervemaid patsiente, kelle ravi on “tasuvam”. Isikupõhise tervisekindlustuse eest peab maksma, kuid vähemalt ei pea topelt maksma kui tingimused varakult kokku lepitud. Sotsialiseeritud meditsiinisüsteemi puhul maksad aga makse ja hiljem maksad veel protseduuri eest erakliinikus peale.
Minu jaoks on sümpaatne meditsiinsüsteem, kus makstud raha eest on võimalik vajadusel ka midagi koheselt saada mitte kuid oodata ja hiljem veel kõvasti juurde maksta. Eesti demograafiline olukord on aga piisavalt murettekitav, et tervishoiu rahastamise tulevastele probleemidele juba täna mõelda.
Sotsialiseeritud meditsiinisüsteemi loogiline areng kommenteerimine on välja lülitatud